1934. a. käis Pakri tantsurühm esinemas Stockholmis. Skanseni vabaõhumuuseumis etendati näitemängu “Pulmad Pakri saarel”. Saadud muljete ja sajandialguse “kultuurilise ärkamise” ajel ning Per Söderbäcki eestvõttel avati 11.augustil 1935. a. Väike-Pakril üks esimesi koduloomuuseume ümbruskonnas – Pakri rahvamuuseum (Rågö folkmuseum). Vanasse suitsutarre oli kogutud üle 200 eksponaadi, mis praegu asuvad Eesti Rahva Muuseumis.
Kui 1935. aastal avati Väike-Pakri saarel koduloomuuseum, ei tehtud seda üksnes mineviku meenutamiseks, vaid vaadati ka lootusrikkalt tulevikku. Keegi ei võinud sel hetkel arvata, et kätte oli jõudnud ühe sajanditepikkuse kultuuri viimased aastad. Saartele oli saabunud muutuste aeg, uue ja vana vahetumise protsess, mille käigus võeti kasutusele moodsad põllutööriistad ja mootorpaadid, hakkas tööle meirei, seati sisse regulaarne postiühendus mandriga ning Väike-Pakrile jõudis telefon. [—-] Pakri muuseum 1935-1940, Aivar Põldvee. Harjumaa uurimusi nr 3.