Põliselanikkonna lahkumisega Pakri saartelt kadus kohanimede kasutaja ja edasikandja ning seetõttu enamus kohanimesid tänapäeval kasutust ei leia.

Laialdasemalt kättesaadavat teavet Pakri saarte kohanimedest sisaldub P. Söderbäcki raamat “Rågöborna”. Kaartidel esineb ligi 250 kohanime, mis kaugeltki ei sisalda kõiki enne Teist Maailmasõda kasutusel olnutest.

Pakri saarte rootsikeelne nimetus on Rågöarna, kohalikus rannarootsi keeles Äiana, Aiana (saared). P. Söderbäcki kaardil kohtame veel nimevormi Väst´r Äi (Läänesaar) ja Äustr-Äi (Idasaar). Eestikeelne nimetus tuleneb Pakri neemest mandril. Nime Rågöarna (Rukkisaared) nime esimene osa on rootsikeelne sõna råg (rukis), mis E. Lagmani arvates võib olla ka rannal kasvava taime strandråg rannarukki tähenduses […].

Enamus kohanimesid Pakri saartel seondub loodusega, peamiselt pinnamoe (u.20% kohanimedest), rändrahnude (u. 10%) ja saarte rannaga (u.35%). Ligi kolmandik (30%) on seotud maakasutusega […].

Osa kohanimedest on seotud pangaga. Väike-Pakril kasutatakse enamasti üldsõna bjär (pank, panga), nagu Bjär-ådden (Panga neem), Bjär pirjande (Panga algus) jt. […].

Pakrite ümbruse väikesaared on enamasti oma nime saanud suuruse ja kuju järgi. Enamus neist asub Pakri saarte vahelises mere, nagu Lihl grånni (Väikerahu), Stor grånni (Suurrahu) ja Lang-grånni (Pikkrahu). Väike-Pakri läänerannikul asuvat suurimat saart kutsuti lihtsalt Kappaks. Kappa ja Väike-Pakri vahel asub Abborgrrånne (ahvenakari e. -rahu). Nendest lõunasse jääb Bjärr-grånne (Kaserahu), algse nimega Bjärk grånne. Väike-Pakri lõunarannikul on suuremaks väikesaareks Sjöla grånne (Hülgerahu) […].

Pakri saarte ja külade nimed.

 H.Kink, “Pakri saared – loodus ja inimtegevus” 1998

Vaata ka kaarte, menüüs “Kaardid”.