Kohanimed

Põliselanikkonna lahkumisega Pakri saartelt kadus kohanimede kasutaja ja edsikandja ning seetõttu enamus kohanimesid tänapäeval kasutust ei leia.

Laialdasemalt kättesaadavat teavet Pakri saarte kohanimedest sisaldubP.Söderbäcki raamat “Rågöborna”. Kaartidel esineb ligi 250 kohanime, mis kaugeltki ei sisalda kïki enne Teist Maailmas¨da kasutusel olnutest.

Pakri saarte rootsikeelne nimetus on Rågöarna, kohalikus rannarootsi keeles Äiana, Aiana (saared). P:söerbäcki kaardil kohtame veel nievormi Väst´r Äi (Läänesaar) ja Äustr-Äi (Idasaar). Eestikeelne nimetus tuleneb Pakri neemest mandril. Nime Rågöarna (Rukkisaared) nime esimene osa on rootsikeelne sõna råg (rukis), mis E.Lagmani arvates vïb olla ka rannal kasvava taime strandråg rannarukki tähenduses […].

…enamus kohanimesid Pakri saartel seondub loodusega, peamiselt pinnamoe (u.20% kohanimedest), rändrahnude (u. 10%) ja saarte rannaga (u.35%). Ligi kolmandik (30%) on seotud maakasutusega […].

Osa kohanimedest on seotud pangaga. Väike-Pakril kasutatakse enamasti üldsõna bjär (pank, panga), nagu Bjär-ådden (Panga neem), Bjär pirjande (Panga algus) jt. […].

Pakrite ümbruse väikesaared on enamasti oma nime saanud suuruse ja kuju järgi. Enamus neist asub Pakri saarte vahelises mere, nagu Lihl grånni (Väikerahu), Stor grånni (Suurrahu) ja Lang-grånni (Pikkrahu). Väike-Pakri läänerannikul asuvat suurimat saart kutsuti lihtsalt Kappaks. Kappa ja Väike-Pakri vahel asub Abborgrrånne (ahvenakari e. -rahu). Nendest lõunasse jääb Bjärr-grånne (Kaserahu), algse nimega Bjärk grånne. Väike-Pakri lünarannikul on suuremaks väikesaareks Sjöla grånne (Hülgerahu) […].

Pakri saarte ja külade nimed.

 

Rootsi keel Dialekt Eesti keel
STORA RÅGÖ

VÄSTR-ÄI

SUUR-PAKRI

Storbyn

Stor-bin

Suurküla

Åsbyn, Strandbyn

Ås-bin

Rannaküla

Bisagiodbyn, Alskosbyn

Bisagid-bin

Lepiku

LILLA RÅGÖ

ÄUSTR-ÄI

VÄIKE-PAKRI

Storbyn

Stor-bin

Suurküla

Lillbyn

Lill-bin, Lihl-bin

Väikeküla

 

 H.Kink, “Pakri saared – loodus ja inimtegevus” 1998

Vaata ka kaarte, menüüs “Kaardid”.