Kronoloogia

Foto: E.Söderberg

Foto: E.Söderberg

20-sajand – Pakri talunikud saavad osta talud päriseks eriti soodsatel tingimustel. 1866-1939 moodustavad saared Padisega ühe kihelkonna kohtringkonna. Kahe maailmasõja ahel moodustavad Pakri saared omaette valla. 1935.a. on saarte elanike arvuks 357 inimest.

23.september 1887 – tulekahju Suur-Pakri Suurkülas. Maju põles maha üheksas talus

Sajandi keskel hakkavad pakrilased ehitama elumajadele korstnaid.

1854.a. Kolm Pakri talunikku võetakse kinni salaveol Ahvenamaa saarestikus.

1835.a. nimeseaduse kohaselt pandi elanikele perekonnanimed, mis olid rootsipärased.

1816.a. kaotatakse Eestis pärisorjus. Pakri talupoegi see ei puuduta, sest seisuse poolest on nad vabad talupojad läbi aegade.

19.sajand – Pakri saarte elanikkond on läbi aegade suurim. 1816.a. on Suur-Pakril 41 talu ja 272 inimest. Väike-Pakril on 32 talu ja 204 inimest.

18.sajand – 1710.a. tabas saari muhkkatk. 1712.a. loetleti Väike-Pakril ainult 47 ellujäänut (kolmveerand elanikest oli hinge heitnud) ja Suur-Pakril oli 70 elanikku ning katku surnud kaks kolmandik elanikest. Venemaa tsaar Peeter I alustab tammi ehitamist Väike-Pakri ja Pakri poolsaare vahelises meres. Tamm ei saanud kunagi valmis ja 1767.aastal lõpetati Katariina II käsul.

17.sajand – Rootsi kuningas Gustaf II Adolf kinkis 1622.a. Suur-Pakri koos Padise kloostri maadega Thomas von Rammile ja 1628.a. ostab ta Thomas von Ramm Keila mõisalt Väike-Pakri. Saared kuuluvad von Rammide suguvõsale ligi 300 aastat.

16.sajand – Suur-Pakril on põllumaad jaotatud 12 adramaaks, mida haris umbes 30 rootsi talunikku. Väike-Pakril elas 1562.a. rootslased, 15 talunikku ja 6 kalurit, ning saar oli arvestuslikult suurusega poolteist adramaad.

14.sajand – 1343.a. aprillis ostis viis nimega mainitud rootslast Padise kloostri munkadelt Suur-Pakri saare maa kasutus- ja valdusõiguse. Rootslased tulid Soomest Uusimaalt. Väike-Pakri asustus võib olla seotud Laokülla elama asunud rootslastega.

1283.a. saarte esmamainimine rootsikeelse Rogoy nime all.